Inimesega on ikka nii, et ta kas usub või mitte. Kui sügavalt järgi mõelda siis ei esine eriti sellist seisu, et natuke usun ja natuke mitte. Uskumused on seotud meie teadvuse piirangutega ja ühiskonna kokkulepetega.
Näiteks usume me kõik, et maakera tiirleb ümber päikese aga me ei usu sellesse, et inimene võib neli aastat olla söömata ja joomata, toitudes ainult praanast. Maakera tiirlemisse ümber päikese on meil lihtne uskuda, sest seda on õpetatud koolis ning kõik inimesed on omavahel kokkuleppinud, et nii on. Teisipidi on meile lasteaiast saati selgeks tehtud, et inimene ei pea üle nelja päeva söömata ja joomata vastu, sellest ka see uskumatus, et keegi võib ka ilma toiduta hakkama saada.
Meie teadvuses puuduvad sellised teadmised ning ümbritsevas keskkonnas seda ei esine. Sellest ka hoiak, et selline asi pole võimalik. Isegi siis kui mitukümmend teadlast on selle jogi kõikvõimalike meetotidega läbi uurinud ja kinnitanud, et tõesti pole see inimene mitu head aastat söönud ning joonud, ei suuda me seda uskuda ning kahtlustame pettust.
Inimene ei suuda uskuda enne kui pole tekkinud seesmist valmisolekut uuteks teadmisteks. Seesmine valmisolek on aga tahe oma maailma muuta ning oma ego piiranguid laiendada. Hoolitseb meie ego ju selle eest, et maailm oleks väga kindel ning turvaline paik, aga oi kui kitsuke. Kui tead, mida oma elus tahad, siis on see seesmiste uste avamine väljaspoole ehk me lubame oma ellu uusi võimalusi.
Leian, et inimeste hädade üheks põhjuseks on ka usupuudus. Ei usuta oma lapsi, vanemaid, riiki ja mis kõige hullem ka iseennast. Kaheldakse igas oma teos ja mõttes ning selline seis vajutab inimese hirmu ja paranoia mülkasse. Eks selle taga on vanemate hoiak oma lastesse, milliseid programme nad oma laste alateadvusesse on istutanud. Teiseks oluliseks mõjutaks on hirm tuleviku ees. Kardame oma tulevikku, sest seal on palju tundmatut ning keegi ei suuda anda garantiid, et kõik läheb väga hästi. Tegelikult sõltub meie tulevik tänasasest päevast. Kui suudad olla täna rahulik ja positiivne ning tunda rõõmu sellest, mis sul hetkel on, mida sa näed ja tajud. Siis võid kindel olla, et ka tulevik naeratab vastu, sest kõik sinu ümber on sisepeegli peegeldus.
[sl-playerss background=”transparent” width=”100%” height=”400px” videoUrl=”http://wms03.mmm.elion.ee:5555/testing.isml” autoPlay=”1″ themeColorOne=”726A5D” themeColorTwo=”999285″]
Eks ta ole – hirm tunneb hirmu ära, viha – viha, kurbus kurbuse jne., so vahet pole, kui väike või suur sündmus on, sarnane tõmbab ikka sarnast. Nii ka usuga ehk uskumisega (millessegi-kellessegi), eks ole..